Eestikeelne Piibel 1997
1. Korintose 14 Nüüd aga, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeli - mis kasu ma teile tooksin, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse alusel, või prohvetlikku sõna või õpetust?Nõnda on ka hingetute pillidega, olgu vile või keelpill: kui nende helid ei erineks, kuidas siis saadaks aru, mis on puhutud vilel või mängitud keelpillil?
Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?
Nõnda ka teie, kui te keelt kasutades ei anna selge tähendusega sõnu, kuidas siis võib mõista, mida räägitakse? Te räägite siis ju tuulde.
Niipalju kui maailmas ongi keeli, ükski neist ei ole kõlatu.
Kui ma nüüd ei tea kõne tähendust, siis olen ma rääkijale umbkeelne ja rääkija on minule umbkeelne.
Nõnda ka teie, kui te juba nii innukalt taotlete vaimuandeid, siis püüdke, et teil oleks neid küllaga koguduse ehitamiseks.
Seepärast, kes räägib keeli, palvetagu, et ta võiks neid ka tõlgendada.
Kui ma keeli rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.
Kuidas siis nüüd? Ma tahan palvetada vaimus, aga tahan palvetada ka mõistusega, tahan laulda vaimus, aga tahan laulda ka mõistusega.
Sest muidu, kui sa õnnistad vaimus, kuidas saab kõrvalseisja öelda sinu tänupalve peale „Aamen”, kuna ta ju ei tea, mida sa ütled?
Sest sa võid küll tänada ilusasti, kuid teist see ei ehita.
Ma tänan Jumalat, et ma räägin keeli rohkem kui teie kõik,
kuid koguduse keskel ma tahaksin rääkida pigem viis sõna oma mõistusega, et ka teisi õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.